See jobu oli meie mõlema kaotamise pärast nii masendunud (25), et lahkus oma perekodust aluspesu väel ja ta ei pakkinud isegi kohvrit (26). Ma loodan, et ma ei kohta teda enam kunagi...
   Kui nüüd järele mõelda, siis ma olen rõõmus, et Shawn ja Jade ei tea Johnist midagi. Ma ei armu enam kunagi. Pleasantview on järjekordne paik, kus ma olen põhja käinud. 
   Ainult Shawnil tundub lõbus olevat. Oma ametikõrgenduse, uue auto ja tüdruksõbraga tundub ta elu olevat täiuslik. Võibolla on varsti oodata pulmakellasid helisemas, kuna ta on alati oma peret soovinud.

Aga seniks...

   Ma nutsin meeleheitlikult. (21) Kuna ma ei tahtnud Jenniferi ees nutta, jooksin ma kööki. Jennifer tuli mulle järgi. Ta proovis mulle selgeks teha, et see ei olnud minu süü. Mind on tüssatud ja petetud. Kas pole mitte kummaline, kuidas ta muutis oma suhtumist minusse, kui taipas, et ka mina olen ohver? Võibolla naisi, keda on petetud, ühendab mingi eriline side. Aga tema andestus ei leevenda minu häbi ja valu teise naise mehega voodis tabamise vastu. 
   Kuradi John, ta pani mind samasse olukorda Travisega, kui ma tema abielurikkumiselt avastasin. Irooniline, või mis? (22)
   Jennifer tundis nii suurt tülgastust minu ja Johni vastu, et andis kohe sisse lahutuspaberid ja saatis Johni asju pakkima. (23-24)
  

Jennifer Burb jalutas täpselt sisse! Ta oli maruvihane, kui meid koos nägi (16) ja hüppas kohe Johnile kallale. (17) Ma olin nii suures šokis, et proovisin ära joosta. Aga oli liiga hilja... Päras Johni täissõimamist võttis ta minu käsile. Sel hetkel ei olnud mul õrna aimugi, mis toimus ja nähes seda punast pulli rünnakule asumas, olin valmis enda kaitsma. Ma läksin temaga kaks korda köögis kaklema. (18) Tal oli ka tüdruk käekõrval, kes elas meie kaklusele kaasa. (19) Tänu puhtale õnnele ja mõningasele juustetõmbamise strateegiale, suutsin ma selle kakluse võita. Jennifer läks lootusetult vannituppa nutma. Seejärel marssisin ma ülbelt magamistuppa, istusin sohvale ja kuulasin, kuidas naine nuttis. (20) Sel hetkel, kui ma maha istusin, jõudsin ma reaalsusesse tagasi ja küsisin vihaselt Johnilt, kes ikka veel närviliselt põrandal istus: „Kes põrgu päralt on see naine?” ...Kuigi ma juba teadsin vastust...

„...”, oli kõik, mida John suutis öelda. Laps tuli tuppa, näitas näpuga isale ja ütles: „Issi.” See see oligi. Reaalsus oli koju jõudnud. Tal oli perekond!

Mulle keerati ikka täiega ära!

Kallis päevik,

  Ma tunnen ennast süüdlasena. Koju jõudes ma isegi kähvasin Jade’i peale. See oli halb käitumine, kuid ma ei suutnud end peatada. Ma olen kogemata saanud kolmandaks osapooleks...

  Viis päeva tagasi armusin ma John Burbi kõrvalmajast. Me märkasime teineteist kohe, kui ta meie maja eest sörkides mööda jooksis. Ta peatus ja küsis: „Hei, kuidas läheb? Kas sa oled siinkandis uus?” Ja nii me rääkima hakkasimegi.

  John on suur kultuuri fänn, nagu ma isegi, ja me veetsime järgmised kaks tundi vadrates muuseumide ja suurlinna Simville’i muuseumis üleval olevast uuest maalist, „Lilled pööningul”. Ta klatšis mulle isegi Darren Dreamerist (elab meist kolm maja edasi), kes olevat täielik unistaja. Ta tahab olla maalikunstnik, aga ta maalid pidid täielikud pasad olema, nii et ta saab nende eest mingi 30 dollari ainult. John paneb mind üsna kergelt naerma. Tal on väga hea huumorisoon. See oli kolimisest saadik kõige parem päev.

  Kaks päeva hiljem (peale tuhandeid emaile ja telefonikõnesid) läksime me ujuma. Me tantsisime, jõime basseini ääres igasuguseid kokteile ja ta määris isegi päevituskreemi mu seljale. Ma tundsin end põhjalikult õnnistatuna! Enne kui ma seda isegi märkasin, varastas John minult suudluse. Ka ei märganud ma seda, et me suudlesime keset inimsumma! See oli lihtsalt häbistav, kuid olen ka kummaliselt elevil, et suutsin oma eelmise abielu Travisega unustada.

  Ma ei tahaks seda tunnistada, kuid ma tunnen ennast peale Travisest lahutamist kuidagi vallatuna... Ma ei ole kuu aega mitte üheltki inimeselt lähedast hoolitsust saanud. Ma tõesti vajan natuke voodikargamist...

  Pärast meie romantilist väljas viibimist, kutsusin ta meile õhtuks pannkooke sööma, kuid ta ütles, et tal on õhtul kiire ja ta ei saa tulla. Ma püüdsin oma pettumust lootuse taha peita, et küll ta varsti tuleb. Ma ei teinud sellest siis nii suurt numbrit, kuid nüüd ma tean põhjust, miks... See riukalik värdjas...

  Igatahes ma olin sel õhtul nii õnnelik, et püüdsin oma rõõmu ka teistega jagada. Aga Shawn rääkis telefonitsi oma tüdruksõbraga Irisega ja Jade näis kuidagi nukker ja tundus, et ta kirjutas mingit kirja. Kuna ma ei tahtnud neid segada, siis otsustasin neid üllatada kutsudes Johni enda poole õhtusöögile. Ma ei suuda ära oodata nende õnnelike nägusid, kui nad avastavad, et olen Travisest üle saanud ja endale uue mehe leidnud.
  Igatahes, järgmisel päeval helistas John mulle, et vabandada oma eelmise päeva kiire lahkumise eest. Ta kutsus mu enda poole! Loomulikult purskasin ma välja, et teda on alati heameel näha. Siis ma sättisin oma näo korda, muutsin natuke oma soengut ja panin selga oma uue kostüümi, mida tema pool kanda.

  Kui ma ta maja juurde jõudsin, leidsin ta ukselävelt ootamas, seljas tema pühapäevane ülikond ja käes kimp punaseid tulpe.  Kui vanaaegne ja veetlev! Mind kütkestas tema uus välimus koheselt, see oli teistsugune, kui tema tavaline lohakas stiil.

  Ta juhatas mind söögituppa ja pakkus mulle lõunasöögiks lõhet! Mulle avaldas Johni söögitegemisoskus muljet. Natukese aja pärast hakkas ta mulle külge lööma ja mõne sekundi jooksul olime juba tema voodis amelemas. (*15) Sellele järgnes kohe kõige kuumem seks, mida ma eales saanud olen!

  AGA MUINASJUTT LÕPPES JUST SELLE KOHA PEAL!

* Pilt 14 on selle pildi väljatöötatud versioon.

Kallis Shelley,

   Aitäh, et vastu kirjutasid! Nii tore oli sinust jälle kuulda. Tänan, et rääkisid, mis Strangetownis uut on toimunud. Mul on väga valus seda kuulda, et Jenny käib juba kellegagi ja ometi lahkusin ma ju ainult kuu aega tagasi. See on mulle suureks pettumuseks, et ta on samasugune libu, nagu ta ema. Aga kõik on korras. Küll ma endale Pleasantview’s uue armastuse leian.

   Aga nüüd ma räägin, mis ema ja Shawni elus veel juhtunud on... Ema on muutunud poole õnnelikumaks pärast Pleasantview’sse kolimist. Ta tahab mind erakooli saata ja õpib telekast söögitegemist. Ema usub, et hästi küpsetatud söögiga saab mind kindlasti erakooli sisse. Ma ei ole kindel, mida ta sellega mõtleb... Kuidas suudab maitsev söök kedagi erakooli sisse saada? Ma parem koristan meie päevinäinud kodu puhtaks ja töötan natuke oma sarmi kallal, kui direktor meile külla tuleb mind üle vaatama. Igatahes, kui toiduvalmistamine tõesti loeb, siis võib minna igavesti, enne kui ma erakooli pääsen. Ema toidud sakivad! Ta võib isegi pannkooke tehes tulekahju süüdata. (4)  Kui see juhtub, kui direktor tuleb, siis ma kahtlen, kas ma sinna niipea pääsen.

   Hoolimata oma kohutavast söögitegemisest, nõudis ema, et direktor ikkagi meile külla kutsutakse ja ta pidigi tulema õhtusöögile järgmisel päeval kell 5 õhtul. Ma olin kindel, et mulle antakse korvi! Ta tegi õhtusöögiks pannkooke! Kuidas ta võis? Kes, jumala eest, serveerib õhtusöögiks pannkooke?

   Siiski suutis Shawn oma sarmi ja huumorisoonega direktorit piisavalt moosida ja isegi maja näidates muljet avaldada (5). See oli tõeline halastus, et emal õnnestus mõned kallid maalid kõrval elavalt rikkalt perekonnalt laenata. Need kallid maalid avaldasid direktorile muljet, sest ta oli abstraktse kunsti suur fänn. Mina ja Shawn veetsime terve tunni rääkides direktorile neist maalidest, millest me enne direktori tulekut mitte midagi ei teadnud. Direktor oli vist piisavalt vaimustuses majast ja perekonnast ning ta võttis mind oma erakooli vastu, hoolimata mitmest lämbumisohust ema halbade pannkookide pärast.

   Ma arvan, et ma nägin Shawni pannkookidega vannituppa hiilimas, kuid ei pööranud sellele suuremat tähelepanu...
   Rohkem nüüd Shawnist. Shawnil on uus töökoht turvamehena. Ta loodab, et nutsu tuleb sisse küll. Enne oma esimest tööpäeva treenis Shawn meie ainukesel trenažööril ja oli tööle minnes heas tujus. Tal õnnestus juba järgmisel päeval saada ametikõrgendus (6) ja uhkelt teatas meile, et kavatseb endale osta uue auto! Ma lisasin kirjale pildi tema uuest autost (7). Mis sa sellest arvad? Igatahes, see on lahe, et mu perekond saab lõpuks autot omada. Mitte ühtegi haisva bussi ega takso ootamist enam!

   Pärast Shawni ametikõrgendust kohtas ta üht uut naist, kes ka oli Pleasantview’s uus. Ta nimi on Iris Byron. Ja Shawn on täiega kiindunud temasse. Ma olin päris pahane, kui ma ükskord koolist koju tulles leidsin nad oma ees suudlemas (8)! Ma olin murtud südamega. Mul on olnud salajane armastus Shawni vastu lapsepõlvest saadik... Uups. Aga sellest pole midagi. Mul on uus sihtmärk... Üks potentsiaalne uus armumine... Sophie Miguel. Homme kutsun ma ta endale külla ja katsun temaga parimateks sõpradeks saada.

   Soovi mulle edu, Shelley.

Armastusega,

Jade Keats

Kallis Shelley,

   Anna mulle andeks, et ma pole sulle peale minu, ema ja onu Shawni kolimist Strangetownist Pleasantview’sse kirjutanud, aga meil on kaootiline kuu olnud. Näiteks esiteks oli ema väga hullunud, kui ta leidis isa ühest voodist selle lirva Mary Jonesiga kõrvalmajast. Ta oli nii ülesköetud, et lahutas isast koheselt ja viskas ta kodust välja. Ema kakles niikuinii selle Mary’ga kogu aeg, aga kaotas talle kaks korda, kuna Mary oli fitnessi treener. Ema oli nii vihane, aga ta oli enesega üsna rahul, kui oli Mary’le kahekordse kõrvakiilu andnud ja ta majast luuaga välja peksnud. Mary pidi meie kodust aluspesu väel välja jooksma, kuna tal polnud aega endale riideid selga panna. Sa võid ainult ette kujutada, kuidas kõik meie uudishimulikud naabrid akende peal kõlkusid ja seda stseeni suud ammuli vaatasid… Päris rets… Ah jaa, äkki sa mäletad, kui me olime sinu ja Jenny’ga väljas ja ema järsku helistas ning käskis mul kohe koju tulla? Noh, ma kiirustasin koju ja leidsin ema maruvihaselt kohvreid pakkimas ning kui ta mind märkas, käskis mul sama teha. Šokis ja segaduses, kuulasin ma sõna. See oli onu Shawn, kes ütles mulle, mis juhtus, kui ma paaniliselt kohvreid pakkisin. Shawn oli mu ema päras mures, kuna ta arvas, et ema võib vihast ja meeleheitest midagi rumalat korda saata. Ta pakkus välja, et me koliks Pleasantview’sse ja ema oli selle mõttega päri ning nõudis kohest väljasõitu…

   Noh... Ma arvan, et sa tead siit alates ülejäänud lugu... Me kolisime Pleasantview’sse ja ma pidin loobuma oma tärkavast sõprusest Jenny’ga. Sellest on kahju, sest me hakkasime just oma esimese suudluseni jõudma. Aga ema on tähtsam ja ma arvan, et ta poleks seda suhet armsa Jenny’ga niikuinii heaks kiitnud, kuna ta on Jonesi perekonnast...

   Shelley, ma panin mõned pildid kaasa, mida sa võid vaadata. Esimene on minu äsja tehtud perekonnapilt (1). Teisel pildil on meie uus maja, mille ema ja Shawn ostsid oma säästude eest (2). Kolmas pilt on lähifoto minust (3). Mida sa minu uuest soengust arvad?

Kriban sulle varsti jälle.

   PS. Siin Pleasantview’s tundub olevat üsna toredaid inimesi. Huvitav, milliseks meie elud siin kujunevad...

Armastusega,

Jade Keats